• Do dzang — treeningu koht, treeningu saal

    Do bok- riietus

    Gõp- õpilase tase

    Dan – meisterlikkuse tase

    Sonbe nim – vanem õpilane

    Busabum nim- instruktori abiline (1-3 dan)

    Sabum nim – instruktor (4-6 dan)

    Sahjung nim – meister (7-8 dan)

    Sasong nim – suurmeister (9 dan)

    Son – käsi, käed

    Bal – jalg, jalad

    Gasõm – rindkere

    Mok- kael

    Mom- keha

    Mori- pea

    Sogi- asend

    Makki – blokk, kaitse

    Chagi – jalalöök

    Chirugi – läbistav löök

    Terigi – raiuv löök

    Tulgi – torkav löök

    Gori –distants

    opun, ven – parem, vasak

    ap, jop, dvit – ette, kõrvale, taha

    an, bakkat – sisemine, välimine

    anuro, bakuro – sisse, välja

    nepo, ollo –alla, üles

    baro- otse (samanimeline)

    bande- vastupidine (erinimeline)

    onmom – frontaalne (eesmine) kehaasend

    banmom- pool frontaalne (eesmine) kehaasend

    jopmom- külgsuunaline kehaasend

    nadjunde, kaunde, nopunde – alumine, keskmine, ülemine keha osa

    tora – pööre

    chok (xan chok / djang chok)- suund (liikumine ühes suunas / liikumine mõlemas suunas)

    sadju – 4 suunda (rist)

    dollo – kaar, ring

    sudchik / supeng – vertikaalne / horisontaalne

    sason — külgsuunas, diagonaalselt

    kocha – ristsuunas

    sang – kahekordne

    hecho- lahutav

    nullo- alla, rõhuv

    namo ___ — millegi kaudu, pikalt

    nopio – kõrgus (kõrgusesse)

    pihagi – kalle

    tvimio – hüpe

    daribuligi – venitusharjutused (Špagaat)

    jultong — „laine“ (liikumise põhimõte Taekwon-Do’s)

    him – liigutuse konsentratsioon, võimsus

    tul – formaalsed harjutused

    massogi – sparring

    dchaksong massogi – tingimuslik (kokkuleppeline) sparring

    ban tschaju massogi – pool-vaba sparring

    sambo massogi – 3 sammu õppe sparring

    ibo massogi – 2 sammu õppe sparring

    ilbo massogi — 1 sammu õppe sparring

    tae gi – spetsiaalne tehnika

    kekpa – esemete purustamine

    verek – löögijõu võistlus

    dollen- keha tugevdamine (?)

    kihap – „energi vabastamine“- liigutustega kaasnev hõige

    simsa — testimine, sertifitseerimine, eksam

    jhongsin – isiksuse vaimne osa

    jhongsin tomgil- „vaimu ühtsus“ (Taekwon-do’s kasutatav meditatsiooni harjutus)

    Taekwon-do jhonrsin – Taekwon-Do põhimõtted

  • Mujot – rivistuda

    Narani – joonduda

    Chariot – tähelepanu (sisse võtta asend Chariot sogi)

    Kjune – kummardus

    Sjot – vabalt (sisse võtta asend narani sogi)

    Dchunbi – valmis olla

    Si dchak – teostada

    Datci – korrata

    Kosok — jätkata

    Guman – lõpetada

    Gode –vahetus

    Baro – otse (tagasi algasendisse)

    Bande – vastupidine, vastaspoolne

    Bandero – teise asendisse

    Uro (charo, dviro) dora – pööra paremale (vasakule, ümber pöörd)

    Apro (dviro) kat – ette (taha) marss

    Andchot – istuda

    Iro sot – püsti

    Dobok chondon – korrastada vormi

    Chonchini – teostada aeglaselt

    Bali – teostada kiiresti

    Himike – võib teostada

    Gori dchagi – distantsi valik

    Gudchari- kohapeal

    Hana / il – üks

    Dul / ii – kaks

    Set / sam – kolmapäev

    Net / sa – neli

    Dasot / o – viis

    Josot / jol – kuus

    Ilgop / chil – seitse

    Jodol / pal – kaheksa

    Ahop / ku – üheksa

    Jol / sip – kümme

  • Djumuk – rusikas

    Ap djumuk – rusika eesosa

    Jop djumuk – rusika külgosa

    Dung djumok – rusika tagaosa

    Somkal – käelaba serv väikese sõrme poolt

    Sonkaldung – käelaba serv pöidla poolt

    Sonkut – „käsi-nuga“ sõrmeotsad

    Palmok – küünarvars

    Sonmok – ranne

    Conbadok – peopesa

    Bandal son – kaare kujuga käelaba

    Sonkarak – sõrm

    Palkup- küünarnukk

    An (bakkat) palmok – sisemine (välimine) küünarvarre osa

    Balmok- pahkluu, sääreosa

    Balkut – varbaotsad

    Apkumchi- varbapadjakesed

    Dvitchuk- kand sääre poolt

    Dvitkumchi – kand jalatalla poolt

    Balkal- jalalaba välimine osa

    Balkal dung – jalalaba sisemine osa

    Baldung — jalavõlv

    Balbadak – tallaalune

    Murup – põlv

  • Narani sogi – paralleel asend

    Chariot sogi – valveloleku asend

    Annun sogi – istumise asend

    Gunnun sogi – kõndimise asend

    Niunja sogi – L – asend

    Guburyo sogi – sirutusvalmis asend

    Moa sogi – suletud asend

    Djunbi – valmisoleku asend

    Gojang sogi – sügav L-asend (raskus jaotatud võrdselt)

    Kyocha sogi – X-asend

    Dwitbal sogi – tagumise jala asend

    Nachuo sogi – madal asend, sarnaneb kõndimise asendile, kuid ühe jala võrra pikem

    Sudjik sogi – T-asend, vertikaalne asend

    Vebal sogi – asend ühel jalal

  • Baro jirugi- löök otse ette

    Bande jirugi – vastas käe (erinimeline) löök

    Dvitdjibo jirugi – ümberpööratud löök

    Sevo jirugi – vertikaalne löök

    Bandal jirugi – kaarjas löök

    Nepo terigi — löök ülevalt alla

    Sun sonkut tulgi – löök sõrmeotstega, peopesa vertikaalselt

    Opun sonkut tulgi — löök sõrmeotstega, peopesa tagaosa üleval

    Dvidjibun conkut tulgi — löök sõrmeotstega, peopesa tagaosa all

  • Apcha olligi – hoop ette

    Jopcha olligi – koop kõrvale

    Dvitcha oligi – hoop taha

    Sazon cha olligi – hoop risti

    Biduro cha olligi – hoop väljapoole

    Cha dolligi – ring hoop

    Apcha busigi – läbistav jalalöök ette

    Jop apcha busigi – läbistav jalalöök küljele

    Jopcha djirigi – jalalöök küljepeale

    Dolleo chagi – ring löök

    Jop dolleo chagi – ring löök küljele

    Guro chagi – löök säärega taha

    Nereo chagi (anuro, bakuro) – löök ülevalt alla (hooga sisse, hooga välja)

    Kokkeni chagi – nereo chagi varjant, sooritatakse sirge hoobiga

    Sevo chagi (anuro, bakuro) – vertikaalne jalalöök (sisse, välja)

    Mikulmeo chagi – libisemisega jalalöök

  • Najunde makgi – keha alumise osa kaitse

    Kaunde makgi – keha keskmise osa kaitse

    Nopunde makgi – keha ülemise osa kaitse

    Ap makgi – otsene blokk (frontaalne (eesmine) kehaasend, blokeerimisala on keha keskjoonel)

    Jop makgi – külg blokk (pool frontaalne (eesmine) või külgsuunaline kehaasend, blokeerimisala on õlajoonel)

    Jopap makgi – otsene külg blokk (frontaalne (eesmine) kehaasend, blokeerimisala on õlajoonel)

    Debi makgi – blokk, mille puhul teine käsi kaitseb korpust

    Chuke makgi – ülemine blokk

    Sang makgi – topelt blokk

    Heche makgi – lahutav blokk

    Dollme nakgi – ringjas blokk

    Golche makgi – plaat-blokk

    Du palmok makgi – teise käega tugevdatud küünarvarre blokk

Vööd

Taekwon Do Belts

ITF dobok

i t f

WTF dobok

wtf