Spordikorraldus Eestis on rajatud riigi keskvõimu ja kohalike omavalitsuste ning spordiorganisatsioonide ühistele eesmärkidele, koostööle ja tegevusrollide jaotusele. Spordiorganisatsioonid on avalikule sektorile vastutustundlikud partnerid ja täidavad Eesti Vabariigis kehtivaid konventsioone, seadusi ning teisi õigusakte. Spordiorganisatsioonide tegevuse põhiprintsiibid on ausus, avatus, õiglus ja usaldusväärsus.

1. Spordiorganisatsiooni visioon, missioon ja strateegiline arengukava

1.1 Spordiorganisatsiooni visioonina on selgelt sõnastatud suunda näitavad strateegilised püüdlused ja kavatsused. Missioon kajastab peamist, mida spordiorganisatsioon soovib korda saata ning väärtusi, mille toel seda tehakse. Strateegiline arengukava on koostatud vähemalt nelja-aastaseks perioodiks, see põhineb visioonil ja missioonil ning seda ajakohastatakse regulaarselt.
1.2 Visiooni ja missiooni sõnastusettepanek ning strateegiline arengukava on välja töötatud spordiorganisatsiooni juhtide eestvedamisel ja on heaks kiidetud spordiorganisatsiooni kõrgeima juhtorgani poolt. Visiooni ja missiooni tutvustatakse sihtrühmadele ja avalikkusele.

2. Juriidilise isiku staatus, spordiorganisatsioon ja tema liikmeskond

2.1. Spordiorganisatsioon on aktiivselt ja reaalselt tegutsev eraõiguslik juriidiline isik, kelle põhikirjaliselt sätestatud eesmärgiks on spordi arendamine. Spordiorganisatsioon tegutseb kas:

  • spordiklubina – eraõigusliku juriidilise isikuna, kelle põhitegevus on sport. Spordiklubi liikmeteks on klubi tegevustest huvitatud ja tegevuses osalevad isikud
  • maakonna ja linna spordiliiduna – maakonnas või linnas tegutsevate spordiklubide ühendusena, kes on rahvusliku olümpiakomitee liige. Maakonna ja linna spordiliidu liikmeteks on selles maakonnas või linnas tegutsevad spordiklubid. Maakonna ja linna spordiliidu eesmärk on koondada oma liikmeskonda enamus selle maakonna või linna klubidest.
  • spordialaliiduna – spordialaga tegelevate klubide üleriigiline ühendus, kes on vastava rahvusvahelise spordialaliidu ja rahvusliku olümpiakomitee liige. Spordialaliidu liikmeteks on vastava spordialaga tegelevad spordiklubid.Spordialaliidu eesmärk on koondada oma liikmeskonda enamus seda spordiala harrastavatest klubidest.
  • spordiühendusena – kindlas spordivaldkonnas või piirkonnas tegelevate isikute ühendus. Spordiühenduse liikmeteks on selle spordi valdkonnaga või sihtrühmaga või piirkonnas tegelevad juriidilised ja füüsilised isikud.
  • rahvusliku olümpiakomiteena – Rahvusvahelise Olümpiakomitee poolt tunnustatud üleriigiline ühendus, kes ühendab ja esindab Eesti spordiliikumist. Rahvusliku olümpiakomitee liikmeteks on spordialaliidud, maakonna spordiliidud ja spordiühen-dused ning Olümpiaharta alusel füüsilised isikud.

2.2. Spordiorganisatsioon on kantud Eesti spordiregistrisse ning ajakohastab seaduses ettenähtud korras andmeid.

3. Spordiorganisatsiooni reeglid, struktuur ja juhtimine

3.1. Spordiorganisatsiooni põhikiri, selle sisu ja struktuur ning kinnitamise, muutmise ja täiendamise reeglid vastavad Eesti Vabariigi seadustele ning rahvusvaheliselt tunnustatud normidele.
3.2. Spordiorganisatsiooni juhtorganid, nende struktuur ja koosseis vastavad tegevuse eesmärgile, ulatusele ning liikmeskonnale.
3.3. Juhtorganid, nende moodustamise alused, nendesse kuuluvate liikmete arv, volituste periood, ülesanded, õigused ja kohustused on sätestatud spordiorganisatsiooni põhikirjas.
3.4. Spordiorganisatsiooni juhtorganid stimuleerivad uute kandidaatide esilekerkimist juhtisikute valimistel.
3.5. Spordiorganisatsiooni juhtorganite otsused põhinevad põhjalikul eeltööl ja asjakohasel informatsioonil. Otsustest teavitatakse liikmeskonda. Kõikidel spordiorganisatsiooni liikmetel on õigus teha ettepanekuid, olla kaasatud teemade tõstatamisel.
3.6. Spordiorganisatsiooni juhtorganitesse kuuluvad isikud on oma otsuste langetamisel sõltumatud. Otsustamisel ei osale isik, kellel on otsusega seoses isiklikud huvid. Igasuguste huvide konfliktide välistamiseks on spordiorganisatsioonil kehtestatud selged reeglid.

4. Juhtisikute pädevus, ausus ja eetiline käitumine

4.1. Spordiorganisatsiooni juhtorganite liikmed valitakse või määratakse lähtuvalt nende võimetest ja oskustest, pädevusest, isiku- ja juhiomadustest ning kogemustest. Vajadusel kaasatakse spordiorganisatsiooni juhtimisel väliseid eksperte.
4.2. Spordiorganisatsiooni tegevametikohtadel töötavate isikute tööle võtmine toimub objektiivsete kriteeriumite alusel avatult ja läbipaistvalt ning tegevametikohtadele on kehtestatud ametijuhendid.
4.3. Spordiorganisatsioonis on kehtestatud selged ja piisavad reeglid esindusõiguse kasutamiseks ja otsuste läbipaistvuse tagamiseks.
4.4. Spordiorganisatsiooni juhatuse liikmed on ettenähtud korras ja kogu volituste kehtivuse perioodiks kantud mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrikaardile.
4.5. Spordiorganisatsioon soodustab oma valitud ja määratud juhtide, töötajate ning vabatahtlike enesetäiendamist. Spordiorganisatsioon korraldab vastavalt võimalustele neile regulaarseid koolitusi.
4.6. Spordiorganisatsioon järgib rahvusvaheliselt ja siseriiklikult tunnustatud eetilise käitumise põhimõtteid ja reegleid.
4.7. Spordiorganisatsiooni valitud või määratud juhtorgani liige peatab oma volitused ja tegevuse koheselt arvates kohtumääruse tegemisest tema süüdistatavana kohtu alla andmise kohta. Volitused taastuvad tema suhtes õigeksmõistva kohtuotsuse jõustumisel. Süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel on süüdimõistetu kohustatud koheselt esitama avalduse tema tagasikutsumiseks juhtorganist, tema poolt vastava avalduse mitteesitamisel on spordiorganisatsioonil õigus ja kohustus ta juhtorganist koheselt tagasi kutsuda.
4.8. Spordiorganisatsioon korraldab oma tegevust ja ühtsust toetavat kommunikatsiooni.

5. Aruandekohustus, läbipaistvus ja järelevalve

5.1. Finantsaruandlust ja –raporteid koostatakse ning esitatakse ja järelevalvet teostatakse järgides seadustes ja teistes õigusaktides ning põhikirjas ettenähtud korda.
5.2. Spordiorganisatsioonis on kehtestatud sisemine kontroll rahaliste otsuste ja operatsioonide üle. Spordiorganisatsioonis on loodud süsteem otsuste vastuvõtmiseks, dokumentide koostamiseks ja säilitamiseks, informatsiooni turvaliseks hoidmiseks. Sisemise kontrolli struktuur tuleneb organisatsiooni tegevusulatusest ja -mahtudest.
5.3. Spordiorganisatsioonil on vajadusel loodud vähemalt kaheastmeline liikmetevaheliste erimeelsuste lahendamise kord.

6. Liikmesklubide, sportlaste ja harrastajate tegevustesse kaasamine

6.1. Spordiorganisatsioon tagab reeglitel ja juhenditel põhineva õiglase kohtlemise kõigile oma aktiivselt tegutsevatele liikmetele, sportlastele ja harrastajatele ning välistab igasuguse diskrimineerimise sõltumata mh soost, vanusest, rahvusest võierivajadustest.
6.2. Spordiorganisatsioon järgib põhimõtteid, mis vähendavad ohtu harrastajate tervisele.
6.3. Spordiorganisatsioon võitleb spordis keelatud ainete ja meetodite kasutamise vastu, järgib dopinguvastast poliitikat ja regulatsioone. Spordiorganisatsioonis kehtib null-tolerants dopingu suhtes. Spordiorganisatsioon kaitseb sportlasi dopingukasutamise eest eelkõige ennetava tegevuse ja dopingukontrollide kaudu.
6.4. Spordiorganisatsioon tegutseb sporditulemustega manipuleerimise välistamiseks, teeb vajadusel igakülgset koostööd järelevalveorganitega.