KINNITATUD
ETL üldkoosoleku/juhatuse otsusega
01.09.2023 nr. 1/09-23
KODUKORD
Vaimset, füüsilist või seksuaalset turvalisust ohustavate olukordade ennetamise
ning juhtumitele reageerimise, teavitamise ja lahendamise kodukord
- ÜLDSÄTTED
1.1. Käesolev kodukord (edaspidi kord) on koostatud Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA
(edaspidi EADSE) 2021.a. juhendi Spordipersonali käitumisjuhend laste ja noorte
väärkohtlemise ennetamiseks ning juhtumite lahendamiseks alusel ning lähtub selles esitatud
mõistetest ja sätetest. Korra kinnitab spordialaliit/spordiklubi/spordikool ja see on
organisatsiooni töötajatele, treeneritele, treenitavatele ja treenitavate vanematele ja/või
eeskostjatele (edaspidi lapsevanematele) järgimiseks kohustuslik.
1.2. Mõisted
1) vaimse väärkohtlemisega tekitatakse pingeseisund, mis võib põhjustada lapse
emotsionaalsele arengule raskeid või pöördumatuid kahjustusi. Spordis võib vaimne
väärkohtlemine leida aset näiteks järgmistes olukordades: pidev kritiseerimine, sarkasmi
kasutamine ja ironiseerimine sportlase suunal või tagasisidest ilmajätmine, sõimamine,
alandamine, mahategemine, mõnitamine, sportlase ignoreerimine ja tõrjumine, liigse surve
avaldamine.
2) füüsiline väärkohtlemine on tahtlik füüsilise jõu kasutamine, mis võib põhjustada lapsele
kergemaid, raskemaid või eluohtlikke füüsilisi ja psühholoogilisi kahjustusi. Spordis võib
füüsiline väärkohtlemine leida aset näiteks järgmistes olukordades: treeningtsükli
intensiivsus ületab lapse kehalist võimekust võistlema suunamine või võistlemise
toetamine hoolimata vigastusest treener sunnib tegema harjutusi, hoolimata ohust tervisele.
3) seksuaalne väärkohtlemine on lapse kaasamine igasugusesse seksuaalsesse tegevusse,
millega ta ei ole nõus või mille sisust ta ei saa aru ning mille paneb toime täiskasvanu või
teine laps, kes on vanuse või arengutaseme poolest vastutus-, usaldus- või võimusuhetes
kannatanuga.
4) ahistamine on teise inimese soovimatu käitumine, mis loob ebamugavust, alandab
ahistatavat ja tema väärikust. Ahistamine võib olla seksuaalne või sooline. Väärkohtlemist
ja ahistamist tuleb ennetada ja sellega võidelda, sest nendega kaasnevad mitmesugused
lühi- ja pikaajalised mõjud: keskendumisvõime alanemine, unehäired ja unetus, ärevus,
depressioon, stress, madal enesehinnang või liigne enesekindlus, kehvad sooritused
treeningutel/võistlustel, negatiivne mõju klubi teistele liikmetele ja lähedastele,
usaldustunde vähenemine.
5) laste väärkohtlemine on mis tahes käitumine lapse suhtes, mis alandab tema füüsilist ja
psüühilist heaolu, seades ohtu tema eakohase arengu ja tervisliku seisundi.
6) hädas olev laps on laps, kes on oma elu või tervist ohustavas olukorras, ja laps, kelle
käitumine ohustab tema enda või teiste isikute elu või tervist (LasteKS § 30). Kohustus
hädaohus olevast lapsest teatada hädaabinumbril 112 on kõigil isikutel, kellel on olemas
teave hädaohus olevast lapsest (LasteKS § 31).
7) abivajav laps on laps, kelle heaolu on ohustatud või kelle puhul on tekkinud kahtlus tema
väärkohtlemise, hooletusse jätmise või muu lapse õigusi rikkuva olukorra suhtes, ja laps,
kelle käitumine ohustab tema enda või teiste isikute heaolu (LasteKS § 26).
8) hooletusse jätmine on lapsevanema, hooldaja jt (sh treeneri) kohustuste mittetäitmine
lapse füüsilise, vaimse, emotsionaalse ja sotsiaalse arengu eest hoolitsemisel, mis võib
1
kahjustada lapse eakohast arengut ning vaimset ja füüsilist tervist. Lapse ohutuse tagamata
jätmine, sh arvestades lapse sõltuvust täiskasvanust, on näiteks sportlase toidu või joogita
jätmine, ebapiisav puhkus ja taastumine, füüsiliselt turvalise treeningukeskkonna
mittepakkumine, arenguliselt või kehaliste võimete mõttes ebasobivate treeningumeetodite
kasutamine, ületreening ja ülekoormusvigasuste vältimata jätmine, ignoreerimine ning
tähelepanust ja tagasisidest ilmajätmine jne. Hooletusse jätmiseks loetakse veel kohasest
arstiabist keeldumist ja spordi turvavarustuse mitterakendamist treeningul või võistlusel.
9) spordipersonal (töötaja) on kes tahes juhendaja, treener, mänedžer, võistkonna abiline,
ametnik, meditsiinitöötaja, füsioterapeut, massöör, kohtunik vm isik
spordiorganisatsioonis.
10) treener on sportlasi ja teisi spordis osalevaid isikuid juhendav spordispetsialist, kellel on
treeneri kutsekvalifikatsioon kutseseaduse tähenduses.
11) treenitav on spordiklubi, spordikooli või spordialaliidu sporditegevuses osalev laps või
noor.
1.3. Kord reguleerib spordialaliidus, spordiklubis, spordikoolis jm tegutsevate juhatuse liikmete,
töötajate (sh treenerid, tugipersonal), treenitavate (sh lapsed ja noored) ja lastevanemate
suhteid ja käitumist. Kõik osapooled lähtuvad ausa mängu põhimõtetest, austades treenitavate
õigust treenida avatud, lugupidavas, turvalisust ja heaolu tagavas keskkonnas.
1.4. Kord on tööandja (spordialaliit, spordiklubi, spordikool) ja töötaja vahelises lepingus
sätestatud ametijuhendi lahutamatu osa. Kord on ka treenitavaga (või tema
lapsevanemaga/eeskostjaga) sõlmitava teenuslepingu lahutamatu osa. Kord on avalikult
kättesaadav Eesti Taekwondo Liidu kodulehe aadressil (www.tkd.ee).
1.5. Sporditurvalisust (sh vaimne, füüsiline, seksuaalne väärkohtlemine või ahistamine) ohustava
olukorra ilmnemisel on töötaja, treener, lapsevanem või treenitav kohustatud reageerima.
Tõsisema rikkumise puhul tuleb koheselt teavitada politseid.
1.6. Korras sätestatud rikkumiste esmaseks käsitlejaks on üldjuhul treener koos juhtumiga seotud
osapooltega. Juhul kui on ohtu seatud ühe poole turvalisus ja/või õigused, kaasatakse
vajadusel juhtumi lahendamisse lapsevanem(ad) ja teised spetsialistid
(spordiklubi/spordialaliidu juhtkond, lastekaitsetöötaja, psühholoog, noorsoopolitseinik,
EADSE jt).
1.7. Rikkumiste menetlemisel rakendatakse käesolevas korras kehtestatud
distsiplinaarmenetluse sätteid. - TREENERI JA TÖÖTAJA KÄITUMINE
2.1. Treeneri ja töötaja lugupidav käitumine väljendub järgnevas:
1) kasutab suhtlemisel lugupidavat kõnestiili;
2) ei salli ega julgusta mis tahes kiusamist;
3) ei käitu teist alandavalt, ähvardavalt ja halvustavalt (sh märkused keha kohta);
4) ei kasuta rassistliku või diskrimineerivat kõnestiili;
5) ei kohtle treenitavaid ebavõrdselt.
2.2. Treeneri ja töötaja eetiline käitumine väljendub järgnevas:
1) ei flirdi alaealisest treenitavaga, isegi juhtudel, kui alaealine seda ise soovib;
2) ei paku alaealisele treenitavale küüti mootorsõiduki vm vahendiga ilma eelnevalt
lapsevanemat teavitamata;
3) ei otsi väljaspool treeningut treenitavaga pidevalt kontakti (nt helistades);
4) ei kasuta treenitavaga ühist riietusruumi samal ajal;
2
5) ei ööbi ilma lapsevanemaga eelnevalt kooskõlastamata alaealisega ühes toas;
6) ei kutsu treenitavat endale külla ega lähe treenitava koju lapsevanemaga kooskõlastamata;
7) ei korralda üks-ühele kohtumisi (v.a juhul, kui kohtumine on seotud arenguvestlusega vm
tagasiside andmisega treenitavale ning selleks tuleb kasutada avalikke ruume ja eelnevalt
teavitada lapsevanemat ja/või klubi juhtkonda);
8) ei kingi treenitavale raha ega tee ebasobivaid hinnalisi kingitusi;
9) ei sunni treenitavat vigastustega treenima/võistlema;
2.3. Treener ja töötaja austab treenitava õigust kehalisele puutumatusele:
1) treenitavaga ei looda üldjuhul füüsilist kontakti, v.a. juhul, kui see toimub mõlema poole
nõusolekul ning on seotud juhendamise, julgustamise või lohutamisega;
2) kui spordiala spetsiifika nõuab treenerilt füüsilist kontakti treenitavaga, siis treener selgitab
treeneritavale ja tema lapsevanematele/eestkostjatele tagamaks avatuse ja
üksteisemõistmise;
3) enne füüsilist kontakti nõudvate harjutuste sooritamist treeningu raames küsib treener
treenitavalt nõusolekut.
2.4. Treener ja töötaja tagab soopõhiselt ahistamisvaba keskkonna:
1) ei alanda vastassugu või soopõhiselt;
2) ei suhtu vastassoost treenitavasse halvustavalt ega solvavalt;
3) ei kiusa vastassugu või soopõhiselt.
2.5. Treener ja töötaja tagab seksuaalselt ahistamisvaba keskkonna:
1) ei tee seksuaalse või mitmetähendusliku alatooniga nalju, märkusi, žeste, kommentaare
treenitava suunal ega kuuldes (sh ropendamine, suguelunditesse saatmine jne);
2) ei tee märkusi treenitava seksuaalse orientatsiooni kohta;
3) ei tee treenitavatest ega treenitavatele sobimatu seksuaalse sisuga postitusi erinevate
sotsiaalmeedia kanalite (nt Instagram, Facebook, Snapchat, TikTok jt) kaudu;
4) ei tee ettepanekut astuda seksuaalvahekorda.
2.6. Treener ja töötaja tagab uimastivaba keskkonna, mis väljendub järgnevas:
1) ei tarvita tööülesannete täitmisel alkoholi ja/või narkootilisi ja psühhotroopseid aineid
(ilma arsti ettekirjutuseta) ega ole alko-, või narkojoobes;
2) ei paku treenitavatele alkoholi ja/või narkootilisi ja psühhotroopseid aineid ega julgusta
neid kasutama.
2.7. Treeneri või töötaja poolsed rikkumised:
1) kui treener või töötaja on treenitava arvates mõnda ülaltoodud käitumisnormi rikkunud,
teavitab treenitav sellest lapsevanemat. Lapsevanem hindab saadud teavet ning pöördub
selgitusteks kas treeneri, töötaja, juhtkonna või määratud usaldusisiku poole;
2) kui treener või töötaja on lapsevanema arvates mõnda ülaltoodud käitumisnormi rikkunud,
teavitab lapsevanem sellest klubi juhtkonda;
3) rikkumise asjaolude selgitamiseks on juhtkonnal õigus nõuda treenerilt või töötajalt
seletuskirja kirjutamist. Seletuskirja kirjutamisest keeldumise, samuti seletuses
valeandmete esitamise eest võib juhtkond algatada distsiplinaarmenetluse. - TREENITAVA KÄITUMINE
3.1. Treenitava, sh alaealisest treenitava lugupidav käitumine väljendub järgnevas:
1) kasutab lugupidavat kõneviisi;
2) ei käitu teiste suhtes alandavalt, ähvardavalt ja halvustavalt;
3) ei kasuta rassistlikku või diskrimineerivat kõneviisi;
4) aktsepteerib kohtunike otsuseid;
5) aktsepteerib treenerite/töötajate otsuseid.
3
3.2. Alaealisest treenitava eetiline käitumine väljendub järgnevas:
1) alaealine treenitav ei flirdi treeneri ja/või töötajaga, isegi juhtudel kui treener või töötaja
seda lubab või soovib;
2) alaealine treenitav ei lase end sõidutada treeneri ja/või töötaja mootorsõiduki vm vahendiga
ilma lapsevanema loata;
3) ei otsi väljaspool treeningut treeneri ja/või töötajaga mittevajalikku kontakti (nt helistades
jms);
4) alaealine treenitav ei kasuta treeneri ja/või töötajaga ühist riietusruumi samal ajal;
5) alaealine treenitav ei ööbi treeneri ja/või töötajaga ühes toas ilma eelnevalt lapsevanemaga
kooskõlastamata;
6) alaealine treenitav ei kutsu treenerit/töötajat endale koju ilma lapsevanemaga
kooskõlastamata;
7) alaealine treenitav ei lähe treeneri/töötajaga üks ühele kohtumisele ilma, et oleks teavitanud
sellest enda lapsevanemat;
8) alaealine treenitav ei otsi põhjendamatult treeneri ja/või töötajaga füüsilist kontakti, mis ei
ole seotud eesmärkidega nagu juhendamine, julgustamine või lohutamine;
9) alaealine treenitav ei võta ilma lapsevanema nõusolekuta vastu treeneri/töötaja poolt tehtud
ebasobivaid hinnalisi kingitusi ega raha.
3.3. Treenitav tagab soopõhiselt ahistamisvaba keskkonna, mis väljendub järgmises:
1) ei alanda vastassugu või soopõhiselt;
2) ei suhtu vastassoost treenerisse, töötajasse või teise treenitavasse halvustavalt ega
solvavalt;
3) ei kiusa vastassugu või soopõhiselt.
3.4. Treenitav tagab seksuaalselt ahistamisvaba keskkonna:
1) ei tee seksuaalse alatooniga nalju, märkusi, žeste, kommentaare treeneri, töötaja või teise
treenitava suunal;
2) ei kõneta treenerit, töötajat, teist treenitavat seksuaalse alatooniga või ei tee
mitmetähenduslike nalju;
3) ei tee märkuseid treeneri, töötaja teise treenitava seksuaalse orientatsiooni kohta;
4) ei tee treenerist/töötajast ega teistest treenitavatest või nendele sobimatu seksuaalse sisuga
postitusi erinevate sotsiaalmeedia kanalite (nt Instagram, Facebook, Snapchat, TikTok)
kaudu.
3.5. Treenitav tagab uimastivaba keskkonna, mis väljendub järgnevas:
1) ei tarvita alkoholi ja/või narkootilisi ja psühhotroopseid aineid (ilma arsti ettekirjutuseta)
ning ei ole treeningutel, võistlustel vm väljasõidul alko-, või narkojoobes;
2) ei paku treenerile/töötajale ega teisele treenitavale alkoholi ja/või narkootilisi ja
psühhotroopseid aineid ega julgusta neid kasutama.
3.6. Treenitava poolsed rikkumised:
1) kui treenitav on mõnda ülaltoodud käitumisnormi rikkunud, on treeneril õigus treenitav
treeningust eemaldada. Sõltuvalt rikkumise ulatusest teavitab treener sellest lapsevanemat
ja vajadusel klubi juhtkonda;
2) rikkumise asjaolude selgitamiseks on treeneril või töötajal õigus treenitavalt jt asjaosalistelt
nõuda seletuskirja kirjutamist. Seletuskirja kirjutamisest keeldumise, samuti seletuses
valeandmete esitamise eest võib treener või töötaja teha juhtkonnale ettepaneku algatada
distsiplinaarmenetlus.
4 - LAPSEVANEMA KÄITUMINE
4.1. Lapsevanema lugupidav käitumine väljendub järgnevas:
1) kasutab lugupidavat kõneviisi;
2) vastutab oma lapse käitumise eest nii treeningkeskkonnas kui võistlustel;
3) aktsepteerib kohtunike otsuseid kui see ei sea ohtu lapse tervist;
4) aktsepteerib treeneri/töötaja otsuseid ning ei häiri nende tööd;
5) ei käitu alandavalt, ähvardavalt ja halvustavalt;
6) ei kasuta rassistlikku või diskrimineerivat kõneviisi.
4.2. Lapsevanema eetiline käitumine väljendub järgnevas:
1) ei varja või jäta treeneriga jagamata infot lapse tervislikust seisundist, mis võib vajada
lisatähelepanu;
2) ei tülita põhjendamatult treenerit ja/või töötajat ega luba seda teha ka enda alaealisel lapsel;
3) ei küsi treenerilt ja/või töötajalt tema eraelu puudutavaid küsimusi ning ei luba seda teha ka
enda alaealisel lapsel;
4) ilma eelneva kokkuleppeta ei luba treeneril ja/või töötajal enda alaealist last sõidutada;
5) ei sisene riietus- või duširuumi ilma loata, austades treenitavate privaatsust;
6) ei ööbi ühes toas teiste treenitavatega ilma lapsevanemate nõusolekuta;
7) ei luba ilma eelneva kooskõlastuseta enda alaealisel lapsel kutsuda treenerit/töötajat koju;
8) ei luba ilma eelneva kooskõlastuseta enda alaealisel lapsel treeneri/töötajaga üks ühele
kohtumisi;
9) ei luba ilma eelneva kooskõlastuseta enda alaealisel lapsel võtta vastu treeneri/töötaja poolt
tehtud ebasobivaid hinnalisi kingitusi ega raha;
4.3. Lapsevanem tagab soopõhiselt ahistamisvaba keskkonna, mis väljendub järgmises:
1) ei alanda vastassugu või soopõhiselt;
2) ei suhtu vastassoost treenerisse, töötajasse või teise treenitavasse halvustavalt ega
solvavalt;
3) ei kiusa vastassugu või soopõhiselt.
4.4. Lapsevanem tagab seksuaalselt ahistamisvaba keskkonna:
1) ei tee seksuaalse alatooniga nalju, märkusi, žeste, kommentaare treeneri, töötaja või teise
treenitava suunal;
2) ei kõneta treenerit, töötajat, teist treenitavat seksuaalse alatooniga või ei tee
mitmetähenduslike nalju;
3) ei tee märkuseid treeneri, töötaja teise treenitava seksuaalse orientatsiooni kohta;
4) ei tee treenerist/töötajast ega teistest treenitavatest või nendele sobimatu seksuaalse sisuga
postitusi erinevate sotsiaalmeedia kanalite (nt Instagram, Facebook, Snapchat, TikTok)
kaudu.
4.5. Lapsevanem tagab uimastivaba keskkonna, mis väljendub järgnevas:
1) ei viibi treeningul, võistlusel vm väljasõidul alko-, või narkojoobes;
2) ei paku treenitavatele alkoholi ja/või narkootilisi ja psühhotroopseid aineid ega julgusta
neid kasutama.
4.6. Lapsevanem pöörab tähelepanu lapse tervislikule ja tasakaalustatud toitumisele ning
piisavale puhke- ja uneajale.
4.7. Lapsevanema poolsed rikkumised:
1) kui lapsevanem on treeneri, töötaja või treenitava arvates mõnda ülaltoodud käitumisnormi
rikkunud, teavitatakse sellest treenerit/klubi juhtkonda. Treener/klubi juhtkond hindab
saadud teavet ning pöördub selgitusteks lapsevanema või vajadusel juhtkonna poole;
5
2) rikkumise asjaolude selgitamiseks on juhtkonnal õigus nõuda lapsevanemalt seletuskirja
kirjutamist. Seletuskirja kirjutamisest keeldumise, samuti seletuses valeandmete esitamise
eest võib juhtkond algatada distsiplinaarmenetluse. - KÄITUMNE KAHTLUSE VÕI TEAVITUSE KORRAL
5.1. Kõiki teateid, vihjeid ja kahtlustusi peab võtma äärmiselt tõsiselt ja nendele tuleb reageerida
ning neid tuleks käsitleda kiireloomulistena. Teavitatud juhtumite analüüsimine ja edasiste
tegevuste planeerimine on tegevjuhi vastutusalas. Abi vajavast lapsest tuleb igal juhul
teavitada lasteabi telefonil 116 111. Hädaohus lapsest tuleb teada anda hädaabinumbrile 112;
5.2. Kui kannatanu teavitab juhtumist treenerit või spordiklubi/spordialaliidu töötajat, on nad
kohustatud edastama selle info tegevjuhile. Tegevjuhi võimaliku huvide konflikti puhul
teavitatakse juhatust;
5.3. Kui kannatanu on täisealine ja ta on teavitanud juhtumist spordiklubi/spordialaliitu, tuleks
julgustada teda seksuaalse väärkohtlemise või muu vägivalla juhul pöörduma politseisse.
Soovitatav on kannatanule pakkuda tuge politseisse pöördumisel ning veenduda, et talle on
teada võimalikud psühholoogilise jm abi võimalused;
5.4. Kui kannatanu on alaealine, tuleb esmalt veenduda:
1) kas alaealise kannatanu lapsevanemad on juhtumist teadlikud või mitte;
2) kas kannatanu on nõus, et lapsevanemad saaksid sellest teada (või ta mingil põhjusel seda
ei soovi).
Klubipoolne täiskasvanu (määratud kontaktisik) peab võtma lapsevanematega ise ühendust, et
teavitada juhtunust ja leppida kokku edasised tegevused. Kui lapsevanemad ei tea, kuidas
edasi tegutseda, peab abi küsima lasteabist. Oluline on, et vastutus ei jääks lapsele;
5.5. Kui on kahtlus, et väärkohtleja on lapsevanem, tuleb spordiklubil/spordialaliidul aidata last ja
pöörduda juhtumi iseloomust lähtuvalt kas kohalikku omavalitsusse, lasteabisse või
politseisse;
5.6. Kui on alust arvata, et kannatanuks on treener või töötaja, tuleb sellest teavitada juhtkonda.
5.7. Kui on kahtlus, et juhtumi puhul võib, aga ei pruugi tegu olla kuri- või väärteoga, tuleb
pöörduda politseisse ja küsida nõu. Kui on veendumus, et tegu võib olla kuriteoga (sh
seksuaalkuriteoga) või väärteoga, võta ühendust hädaabinumbril 112. Politseisse tuleks
pöörduda kohe samal päeval. Politseile saab teatada ka kirjalikult vastavat vormi kasutades
või e-kirja teel ppa@politsei.ee või lähimasse politseijaoskonda pöördudes.
Spordiklubi/spordialaliit peab politseiga kooskõlastama edasised tegevused, et mitte takistada
politseiuurimist.
5.8. Seksuaalselt väärkoheldud või selle kahtlusega laste abistamiseks asuvad Lastemajad
tegutsevad Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Jõhvis. Teenus on kättesaadav kõikidele abi vajavatele
lastele Eestis. Lastemaja poole võib pöörduda ka nii tavakodanik kui spetsialist telefonil 5854
5494 või kirjutades info@lastemaja.ee. Nõu saab samuti lasteabitelefonil 116 111, mis on
24/7 kättesaadav eesti, vene ja inglise keeles.
5.9. Tööandja peab teadma olukorrast, kus lastega töötab isik, kellele on alus esitada kahtlustus
laste vastu toime pandud süütegudes (kuri- või väärtegu).
5.10. Juhul kui tööandja ei peata töösuhet või kahtlustatav ei lahku ajutiselt töölt, tuleb sellest
teada anda politseile, EADSE-le või Spordikoolituse ja -Teabe SA-le.
6 - DISTSIPLINAARMENETLUS
6.1. Rikkumised käesoleva korra alusel:
1) eetika alased rikkumised (p. 2.1; p. 3.1; p. 4.1);
2) lugupidava kohtlemisega seotud rikkumised (p. 2.2; p. 3.2; p. 4.2);
3) õigus puutumatusele (p. 2.3);
4) soopõhine ahistamine (p. 2.4; p. 3.3; p. 4.3);
5) seksuaalne ahistamine (p. 2.5; p. 3.4; p. 4.4);
6) uimastivaba keskkonnaga seotud rikkumised (p. 2.6; p. 3.5; p. 4.5);
7) tervisliku ja tasakaalustatud toitumise ning piisava puhke- ja uneajaga seotud rikkumised
(p. 4.6).
6.2. Distsiplinaarmenetluse (edaspidi menetlus) algatamine
1) Kõik pöördumised fikseeritaks kirjalikult (registreeritakse) ja kahtluse korral algatatakse
distsiplinaarmenetlus. See tähendab, et märgitakse üles kõik juhtumiga seotud sündmused,
toimingud ja kontaktid, sealhulgas kuupäev, kellaaeg ja juhtumi kirjeldus.
[Kuupäev] [Kellaaeg] X sai juhtumi kohta telefonitsi/e-kirja teel infot inimeselt Y.
[Kuupäev] [Kellaaeg] X rääkis juhtumist spordiklubi töötajaga.
[Kuupäev] [Kell] Spordiklubi töötaja vestles inimesega Y.
[Kuupäev] [Kell] Spordiklubi töötaja teavitas spordiklubi tegevjuhti.
Vältida tuleb põhjendamatute küsimuste küsimist, mis on kantud pelgalt uudishimust.
2) Juhtkond (kas juhatus või juhataja/tegevjuht) peab juhtumi käsitlemisel hindama
võimalikku huvide konflikti ja protokollima sellekohase teabe;
3) Distsiplinaarmenetlust viib läbi juhtkonna poolt määratud isik või komisjon. Kui huvide
konflikti ei suudeta vältida, edastatakse juhtum spordialaliidule või EADSEle;
4) Juhtkond (kas juhatus või juhataja/tegevjuht) peab määrama spordialaliidu sees juhtumi
eest vastutava isiku;
5) Töötaja või treeneri puhul käsitletakse rikkumist ametialase rikkumisena;
6) Kui juhtum on esitatud politseile, peab spordialaliit hindama, kas kahtlustatav saab seni
oma tegvust jätkata;
7) Juhtumikorralduse eest vastutavad töötajad peavad asjaosalistega läbi viima individuaalsed
vestlused ja hindama ning analüüsima olemasolevat teavet. Selle põhjal tuleb esitada
juhatusele üldistav kokkuvõte, mis sisaldab ettepanekuid edasiseks tegevuseks.
NB! Isikuandmete kirjapanemisel tuleb lähtuda Isikuandmete kaitse seadusest tulenevate
nõuetega.
Dokumenteerimise eesmärk on anda selge ja üksikasjalik ülevaade juhtumi käsitlemisest
organisatsiooni sees. See on oluline juhul, kui hilisemas etapis hakkab juhtumit uurima
ajakirjandus või politsei.
Dokumenteerimist tuleb käsitleda äärmiselt konfidentsiaalsena ning sellega hakkab
tegelema piiratud arv isikuid.
Juhtkond peab tagama, et teavet juhtumite kohta ei edastataks kellelegi peale konkreetse
juhtumiga tegelejatele.
o Juhtumite puhul, mis võivad olla kriminaalkorras karistatavad, peab
spordiorganisatsioon enne spordiklubi või treeninggrupi teavitamist küsima nõu
politseilt, samuti enne lapsevanemate/hooldajate/eeskostjate ning teiste laste ja
noorte teavitamist. Vajadusel meediale jagatav info peab olema lühike, konkreetne
ja detailideta.
Kuulujutud muudavad politseiuurimise või spordiorganisatsiooni juhtumi käsitlemise
keerulisemaks ning lisavad asjasse puutuvatele inimestele soovimatut survet. Samuti on
keelatud hinnangute andmine juhtunust info avaldaja ning ohvrite kohta. Iga kannatanu
7
versiooni kahtluse alla seadev käitumine või väljaütlemine võib olla taasohvristav ning
tema või teiste võimalike ohvrite tervist mõjutavate tagajärgedega. Sellise käitumise
ennetamine ning vajadusel lõpetamine on organisatsiooni (juhi) vastutusel.
Juhul kui tekib vajadus lisainformatsiooni saamiseks, võtke ühendust EADSE-ga.
6.3. Menetluse käik
1) Teavitus osapooltele menetluse algatamisest või algatamata jätmise kohta – mitte hiljemalt
kui 5 kalendripäeva peale teate saamisest (k.a);
2) Menetluse algatamisel avatakse toimik ning antakse osapooltele aega (maksimaalselt 15
päeva) esitada tõendeid, taotlusi, vastulaused, selgitusi ning tagada võimalus
menetlustoimikuga tutvumiseks;
3) Esitatud tõendid, taotlused, vastulaused esitatakse e-kirja, posti teel allkirjastatult;
4) Menetluse komisjonil (MK) on õigus küsida osapooltelt ja kolmandatelt isikutelt
täiendavaid selgitusi, tõendeid;
5) MK koostab toimiku ja selle alusel koostab (väär)teo protokolli või etteheite/süüdistuse;
6) MK võib pöörduda EADSE poole ekspertarvamuse saamiseks;
7) Toimik koos karistusettepanekuga edastatakse juhtkonnale otsuse tegemiseks;
8) Menetluses olev teave on menetluse ajal konfidentsiaalne;
9) Karistusotsuse tegija määrab juhtumi avalikustamise ulatuse.
6.4. Karistuse liigid
1) suuline või kirjalik hoiatus (TLS mõistes);
2) rahatrahv;
3) töötasust kinnipidamine;
4) treeningul osalemise või juhendamise keeld määratud ajaks;
5) töölepingu/teenuslepingu lõpetamine;
6.5. Karistuse määramine
1) Suuline või kirjalik hoiatus, milles märgitakse, et korduvuse korral võetakse kasutusele
rangemad meetmed;
2) Trahv tuleb tasuda 21 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest/kokkuleppel saab kinni
pidada töötasust mingi x summa mingi xxx aeg (tasumata trahv edastatakse inkassole
täitemenetluse algatamiseks);
3) Spordialaliidu/spordiklubi/spordikooli kirjalik otsus, kus on märgitud juhendamise keelu
aeg ja tingimused (nt keelatud viibida spordiklubi ruumides xxx ajavahemikul);
4) Kirjalik otsus töölepingu/teenuslepingu lõpetamisest;
5) Liitkaristuse määramine, nt rahatrahv ja juhendamise keeld xxx ajaks.
Kui rikkumine on tuvastatud, kohaldab Eesti Taekwondo Liit osalejale lubatud sanktsioonide seast
sobiva sanktsiooni, mis võib varieeruda hoiatusest eluaegse võistluskeeluni.
6.6. Menetluse otsus
Otsus tehakse (toimiku alusel) teatavaks mõlemale osapoolele, milles on märgitud:
1) juhtunus osalejate nimed, sünniaeg (isikukood), elukoht;
2) rikkumise sisu (faabula);
3) asjaolud ja menetluskäik;
4) otsus tuginedes karistusliikidele.
Materjalide edastamise otsus politseisse:
1) väärteo tunnuste esinemisel;
2) kuriteo tunnuste esinemisel.
Otsusest teavitamine (oma kodulehel, info teistele organisatsioonidele, sh EOK, EADSE,
SKTSA vm, võttes arvesse isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid nõudeid).
6.7. Edasikaebamise kord
8
1) Spordialaliidu/spordiklubi distsiplinaarkomisjonis süüdi mõistetud isikul on õigus
pöörduda EADSE poole ekspertarvamuse saamiseks.
2) Kaebus määratud apellatsiooniüksusele (nt spordialaliidu apellatsioonikomisjon, juhatus,
EOK spordiarbitraaž, kohus vm).
6.8. Distsiplinaarmenetluse lõpetamise alus
1) koosseisu puudumisel;
2) aegumine (rikkumise toime panemisest 5 aastat);
3) surm;
4) otstarbekuse kaalutlusel;
5) kokkuleppe saavutamisel (leppemenetlus); - LÕPPSÄTTED
1) Muudatusi korras tehakse üldjuhul vahetult enne hooaja algust või seoses muutustega
seadusandluses või spordialaliidu/spordiklubi põhikirjas;
2) Lähtuvalt antud korrast võib kehtestada täiendavaid juhendeid või reegleid;
3) Iga hooaja alguses tutvustatakse (spordiklubi/spordialaliit, treenerid) töötajatele,
treenitavatele kui lastevanematele korda ja selle uuendusi;
4) Treenitavate vahelised erimeelsused lahendatakse rahumeelselt ja vajadusel pöördutakse
abi saamiseks treeneri või töötaja poole.
9