-
Do dzang – treeningu koht, treeningu saal
Do bok- riietus
Gõp- õpilase tase
Dan – meisterlikkuse tase
Sonbe nim – vanem õpilane
Busabum nim- instruktori abiline (1-3 dan)
Sabum nim – instruktor (4-6 dan)
Sahjung nim – meister (7-8 dan)
Sasong nim – suurmeister (9 dan)
Son – käsi, käed
Bal – jalg, jalad
Gasõm – rindkere
Mok- kael
Mom- keha
Mori- pea
Sogi- asend
Makki – blokk, kaitse
Chagi – jalalöök
Chirugi – läbistav löök
Terigi – raiuv löök
Tulgi – torkav löök
Gori –distants
opun, ven – parem, vasak
ap, jop, dvit – ette, kõrvale, taha
an, bakkat – sisemine, välimine
anuro, bakuro – sisse, välja
nepo, ollo –alla, üles
baro- otse (samanimeline)
bande- vastupidine (erinimeline)
onmom – frontaalne (eesmine) kehaasend
banmom- pool frontaalne (eesmine) kehaasend
jopmom- külgsuunaline kehaasend
nadjunde, kaunde, nopunde – alumine, keskmine, ülemine keha osa
tora – pööre
chok (xan chok / djang chok)- suund (liikumine ühes suunas / liikumine mõlemas suunas)
sadju – 4 suunda (rist)
dollo – kaar, ring
sudchik / supeng – vertikaalne / horisontaalne
sason – külgsuunas, diagonaalselt
kocha – ristsuunas
sang – kahekordne
hecho- lahutav
nullo- alla, rõhuv
namo ___ – millegi kaudu, pikalt
nopio – kõrgus (kõrgusesse)
pihagi – kalle
tvimio – hüpe
daribuligi – venitusharjutused (Špagaat)
jultong – „laine“ (liikumise põhimõte Taekwon-Do’s)
him – liigutuse konsentratsioon, võimsus
tul – formaalsed harjutused
massogi – sparring
dchaksong massogi – tingimuslik (kokkuleppeline) sparring
ban tschaju massogi – pool-vaba sparring
sambo massogi – 3 sammu õppe sparring
ibo massogi – 2 sammu õppe sparring
ilbo massogi – 1 sammu õppe sparring
tae gi – spetsiaalne tehnika
kekpa – esemete purustamine
verek – löögijõu võistlus
dollen- keha tugevdamine (?)
kihap – „energi vabastamine“- liigutustega kaasnev hõige
simsa – testimine, sertifitseerimine, eksam
jhongsin – isiksuse vaimne osa
jhongsin tomgil- „vaimu ühtsus“ (Taekwon-do’s kasutatav meditatsiooni harjutus)
Taekwon-do jhonrsin – Taekwon-Do põhimõtted
-
Mujot – rivistuda
Narani – joonduda
Chariot – tähelepanu (sisse võtta asend Chariot sogi)
Kjune – kummardus
Sjot – vabalt (sisse võtta asend narani sogi)
Dchunbi – valmis olla
Si dchak – teostada
Datci – korrata
Kosok – jätkata
Guman – lõpetada
Gode –vahetus
Baro – otse (tagasi algasendisse)
Bande – vastupidine, vastaspoolne
Bandero – teise asendisse
Uro (charo, dviro) dora – pööra paremale (vasakule, ümber pöörd)
Apro (dviro) kat – ette (taha) marss
Andchot – istuda
Iro sot – püsti
Dobok chondon – korrastada vormi
Chonchini – teostada aeglaselt
Bali – teostada kiiresti
Himike – võib teostada
Gori dchagi – distantsi valik
Gudchari- kohapeal
Hana / il – üks
Dul / ii – kaks
Set / sam – kolmapäev
Net / sa – neli
Dasot / o – viis
Josot / jol – kuus
Ilgop / chil – seitse
Jodol / pal – kaheksa
Ahop / ku – üheksa
Jol / sip – kümme
-
Djumuk – rusikas
Ap djumuk – rusika eesosa
Jop djumuk – rusika külgosa
Dung djumok – rusika tagaosa
Somkal – käelaba serv väikese sõrme poolt
Sonkaldung – käelaba serv pöidla poolt
Sonkut – „käsi-nuga“ sõrmeotsad
Palmok – küünarvars
Sonmok – ranne
Conbadok – peopesa
Bandal son – kaare kujuga käelaba
Sonkarak – sõrm
Palkup- küünarnukk
An (bakkat) palmok – sisemine (välimine) küünarvarre osa
Balmok- pahkluu, sääreosa
Balkut – varbaotsad
Apkumchi- varbapadjakesed
Dvitchuk- kand sääre poolt
Dvitkumchi – kand jalatalla poolt
Balkal- jalalaba välimine osa
Balkal dung – jalalaba sisemine osa
Baldung – jalavõlv
Balbadak – tallaalune
Murup – põlv
-
Narani sogi – paralleel asend
Chariot sogi – valveloleku asend
Annun sogi – istumise asend
Gunnun sogi – kõndimise asend
Niunja sogi – L – asend
Guburyo sogi – sirutusvalmis asend
Moa sogi – suletud asend
Djunbi – valmisoleku asend
Gojang sogi – sügav L-asend (raskus jaotatud võrdselt)
Kyocha sogi – X-asend
Dwitbal sogi – tagumise jala asend
Nachuo sogi – madal asend, sarnaneb kõndimise asendile, kuid ühe jala võrra pikem
Sudjik sogi – T-asend, vertikaalne asend
Vebal sogi – asend ühel jalal
-
Baro jirugi- löök otse ette
Bande jirugi – vastas käe (erinimeline) löök
Dvitdjibo jirugi – ümberpööratud löök
Sevo jirugi – vertikaalne löök
Bandal jirugi – kaarjas löök
Nepo terigi – löök ülevalt alla
Sun sonkut tulgi – löök sõrmeotstega, peopesa vertikaalselt
Opun sonkut tulgi – löök sõrmeotstega, peopesa tagaosa üleval
Dvidjibun conkut tulgi – löök sõrmeotstega, peopesa tagaosa all
-
Apcha olligi – hoop ette
Jopcha olligi – koop kõrvale
Dvitcha oligi – hoop taha
Sazon cha olligi – hoop risti
Biduro cha olligi – hoop väljapoole
Cha dolligi – ring hoop
Apcha busigi – läbistav jalalöök ette
Jop apcha busigi – läbistav jalalöök küljele
Jopcha djirigi – jalalöök küljepeale
Dolleo chagi – ring löök
Jop dolleo chagi – ring löök küljele
Guro chagi – löök säärega taha
Nereo chagi (anuro, bakuro) – löök ülevalt alla (hooga sisse, hooga välja)
Kokkeni chagi – nereo chagi varjant, sooritatakse sirge hoobiga
Sevo chagi (anuro, bakuro) – vertikaalne jalalöök (sisse, välja)
Mikulmeo chagi – libisemisega jalalöök
-
Najunde makgi – keha alumise osa kaitse
Kaunde makgi – keha keskmise osa kaitse
Nopunde makgi – keha ülemise osa kaitse
Ap makgi – otsene blokk (frontaalne (eesmine) kehaasend, blokeerimisala on keha keskjoonel)
Jop makgi – külg blokk (pool frontaalne (eesmine) või külgsuunaline kehaasend, blokeerimisala on õlajoonel)
Jopap makgi – otsene külg blokk (frontaalne (eesmine) kehaasend, blokeerimisala on õlajoonel)
Debi makgi – blokk, mille puhul teine käsi kaitseb korpust
Chuke makgi – ülemine blokk
Sang makgi – topelt blokk
Heche makgi – lahutav blokk
Dollme nakgi – ringjas blokk
Golche makgi – plaat-blokk
Du palmok makgi – teise käega tugevdatud küünarvarre blokk
Vööd

ITF dobok
